Joonistamineeee-ajeee-ee

Viienda teema ülesanded:
• Tutvu õppematerjaliga Joonistamine
• Tutvu erinevate joonistusprogrammidega
• Tee sissekonna oma portfooliosse teemal Minu ideed joonistusprogrammide
kasutamiseks lasteaia õppetöös
• Lisa portfooliosse ka oma praktilised näited joonistusprogrammide katsetamistest

Kindlasti tuleb alguses lastele üldse tutvustada programmi ja kuidas see funktsioneerub ja kindlasti ei saa seda teha nii, et terve rühm, pigem eelistada 4-5 last, nii et iga laps saab näppida ja teha ja katsetada - alles siis kui asi käpas midagi joonistama/kujutama hakata. No esiteks tuleb mul nende programmidega kindlasti mõte teha ühispilti. Kõikides lasteaedades ei ole kindlasti smartboardi, kuid sellega saaks kõige ideaalsemalt teha. Kuid kuna programme on erinevaid ja enamikes lasteaedades on rühmas arvutid, siis saab nt rääkida mingil teemal, iga laps räägib konkreetsest asjast ja siis läheb joonistab selle arvutisse. Arvan, et siiski väikses rühmas, kuidagi jagada lapsed kaheks, ühed teevad midagi muud seni kui teised arvutisse joonistavad. Saab ka ühispilti teha 4-5 laspse peale. Pärast välja printida ja näitus korraldada. Kindlasti ma ei eelstaks näiteks kaartide joonistamist arvutis, kuid seda võib katsetada. Võib-olla tuleb huvitavaid lahendusi. Joonistamisprogrammid arendavad kindlasti laste peenmotoorikat ja silma käe koostööd, ise täiskasvanuna tunnen, et ei taha need trükitähed tulla ideaalsed, kuid ilmselt saavad lapsed selle päris hästi selgeks (mitte küll ideaalsed tähed, kuid mine sa tea). Mõte veel, et iga laps joonistab oma pildi arvutisse ja siis pannakse näiteks need kappidele. ArtRange on väga tore ja reaalne, arvan, et tulemused tuleksid väga ilusad. samuti paintNet, millega saab näiteks alguses pildi taustaks panna ja lapsed joonistavad/kujundavad oma kapipildi. tegelikult on võimalusi veelgi - alguses joonistada arvutis, välja printida ja siis veel täiendada mõnes huvitavas kunstitehnikas. Fantaasial ei ole piire!

Alustasin programmiga Paint, millega olen varem ka tegelenud. Nii nagu arvutiga joonistamine ikka on, siis kipuvad asjad tulema kandilised ja kirjutada on raske, kuid usun, et lapsed õpivad kindlasti kiiresti, kasutavad rohkem värve. Alustada tuleks kindlasti mingisuguse lihtsama programmiga nagu seda paint on. Ei ole selliseid elevust tekitavaid kastikesi, ega nuppe, et lastel tekiks kiusatus. Paint on üks lihtsamate killast.






Paint NETis on lahedad võimalused. Näiteks see Lasso effekt, sellega saab lahedaid tasutu teha! Samas on History kõrval, et saab kohe tagasi panna kui midagi valesti läks. Paintis tuleb otsida ülevalt, mis teeb natuke tüütuks. Veel võrreldes paintiga on hea see, et värvid on all kohe olemas. Paintis tuleb jälle kuskilt ülevalt lisada neid faile. PaintNetis on ka effekte rohkem. Natuke meenutab mulle töötlus poolelt seda Infranview programmi, seal ka võimalusi natuke,aga joonistamist ei ole. Alguses tuleb kindlasti tutvuda, et oskaks kõiki võimalusi lastele näidata.


Järgmiseks võtsin ArtRange Starteri. Sattusin kohe vaimustusse, et siin saab pintslina teha ja pliiatsiga, rasvakriidiga jne. ja see kõik on nii REAALNE. nagu olekski pintsliga ja värviga joonistanud. jällegi meeldib mulle, et värvid on kohe kättesaadavad. See on ka lahe, et kui pintsliga teha, siis värvid segunevad :D Sellega on suhteliselt lihtne joonistada ka. Arvan, et tasuline programm annab veel minule vähemalt suuremat elevust! Hea lihtne programm, ilusate värvide ja võimalustega. Kahjuks ma ei saanud pilti siia laadida, sest ütleb, et mingi imelik failiformaat. Aga tegin kevadise pildi, kasutasin kõiki võimalusi - rasvakriiti, pliiatsit, pintslit. Kevadine pilt tuli liblika ja lille ja päikesega.

Drawing for children oli tõesti hea lihtne, lisadega programm, selline lapsepärane, ei pea kõrval muretsema, et kuhu laps klikkida ei või. Hea lihtne ja loogiline.

Imagination Cubed ka väga lihtne ja lapsepärane. Meeldis see võimalus et emaili kaudu saab sõpra ka joonistama kutsuda. Templeid saab teha. Natuke sarnane selle lihtsa Paint programmiga, aga elementaarsem. Enne saab lapsele õpetada seda programmi ja siis Paintis oskaks ta ilmselt ise toimetada.

Ole drawing board oli eesti keelne, mida saavad kasutada iseseisvalt (midugi suunamisega õpetaja poolt) koolieelikud ja need lapsed kes juba natuke lugeda oskavad. Pildid saab pärast ära saata :)

Kõiki programme ei hakanud alla laadima, vaatasin nime järgi, mis võiksid huvitavamad olla :)
Jäin valikuga rahule ja kui arvuti kõvaketta ära tühjendan ja programmid (vanad) maha lasen, siis harjutan ka neid, mis valikust välja jäid. Näiteks see animatsioonitegemine on väga lahe. tutvun sellega hiljem.

Küsitluse tulemused ja pisike analüüs...

Vastajaid oli 4 , äitähh neile, kes viitsisid ja leidsid aja :)
Tulemustega võib ja saab tutvuda

http://connect.ee/surveys/results/233394327/

aga mis mina sellest sain?
Sain teada teie mõtted väärtustest, koolivalmidusest ja -katsetest

Teeksin ka lühikese kokkuvõtte siia, mis paistis silma :)

Nimelt väärtused, mida lapses on oluline kasvatada on vastajate arvates eelkõige ausus (4), enesekindlus (2), sõbralikkus (2) ja loovus (2). Pakkusite veel kohusetundlikkust, hoolivust, iseseisvust, aktiivsust, enesekindlust, püsivust, eetilisust, lugupidamist, viisakust ja julgust.



Pilt on võetud http://www.virusafe.co.uk/page.asp?pageidx=43

Vastajate arvates kõige efetiivsem viis lastele väärtusi õpetada on erinevate kirjanduspalade lugemine, kus laps saab ennast kujutada erinevatesse olukordadesse (3), täiskasvanu eeskuju on kõige efektiivsem (3), reeglid peavad paigas olema (3), üks retsensent arvas ka, et väärtusi saab õpetada lapsega pidevalt rääkides. Kõik arvamused olid õiged ka käsud ja keelud õpetavad last.

Kõik retsensendid peavad lapsepõlve väga oluliseks, üks pidas seda oluliseks.

Koolieelikutega oli kokkupuude 75% vastajatest praktikal, 25% vastajatest on töötanud koolieelikutega, oli praktikal ja kodus kasvab koolieelik.

Kõige tähtsamaks pidasid retsensendid intellektuaalset sotsiaalset aspekti, järgnes psühhofüsioloogiline ja mitte nii tähtis koolivalmiduse aspekt on intellektuaalne. Teooria toetab seda vastust, nimelt ongi sotsiaalne aspekt kõige olulisem, mis kujuneb välja eelkoolieas.

Kõige efektiivsem viis lapse koolivalmiduse arendamiseks on retsensentide arvates sünnist saati sobiva keskkonna loomine ja lapsega pidealt suhelda ja tegeleda.

Lasteaias pidasid retsensendid kõige olulisemaks koolivalmiduse aspektidest lähtuvalt, seda, et laps mängib teiste lastega, mitte ainult üksi (100%), laps suudab oodata oma järjekorda tegevustes (100%) ja laps saab hakkama igapäevategevustega (paneb ise riidesse, võtab lahti; sööb iseseisvalt jne.) (100%). Vähem oluliseks pidasid retsensendid, seda, et laps oskaks trükitähtedes soravalt lugeda.

Pooltel vastanutest oli kokkupuude koolieelikute vanematega, kes soovib last eliitkooli panna ja pooltel ei olnud seda kokkupuudet.

Oluliseteks erinevusteks eliit- ja tavakoolidel leidsid retsensendid, et eliitkoolides on rangem kord, rohkem võimalusi seal hulgas ka huvitegevuselt läheuvalt ja lapsed saavad sealt rohkem tähelepanu.

Koolikatseid ei ole nii olulised (5 palli süsteemis 2,5) vastajate arvamusest lähtuvalt.

Töölehed!

Olen varemgi töölehti arvuti ja interneti abil koostanud. Teistele mõtteks, näiteks volbrinädalal joonistasin valmis nõia majakese ja siis kirjutasin juurde sõnadega, mida lapsed peavad juurde joonistama.

Üldiselt meeldib mulle neid töölehti nikerdada, sest internetis on palju huvitavaid pilte, mida saab kasutada, mille järgi jutustada jne.

Täna valmis mul selline tööleht. Püüdsin seda teha võimalikult lapsemeelseks. Mõtlesin ka sellele, mis vanuses lastega seda töölehte kasutada: väikesed sõimekad ilmselt seda siili lõikuma ei hakka, ega asju juurde joonistama, nemad ilmselt leiavad punase ja kollase värvi ja värvivad ainult karupoega, aia lapsed saavad juba lõikamise ja kleepimisega ka hakkama, kuid lugeda ilmselt nad ei oska ja tuleb juhendada, mida juurde joonistada ja mis üldse teha tuleb. Koolieelikutega on kõige lihtsam, nemad juba saaksid ise lugeda (kõik lapsed ei peagi oskama lugeda, kuid alati on rühmas keegi kes paremini loeb ja tema saabki teistele ka lugeda, mis teha tuleb. Siilikesest saab rääkida kõikide vanuste juures, mida sööb, milline välja näeb, mis talvel/suvel teeb jne.

Nagu juba eespool mainitud, siis mulle meeldib töölehti teha, kuid olen arvamusel, et igapäev ma kindlasti lastel töölehti ei lase teha, sest see teeks õpetaja töö väga mugavaks :) arvan, et mõnigi lapse teeb kodus samuti erinevaid värviraamatute ja nuputamis raamatute töölehti ja et neil huvi säiliks, siis kasutaksin neid vähem või õhtusel ajal.

Töölehti ei ole raske teha, kuid neid on huvitav teha :)

Küsimustiku koostamisest!

Mis minu jaoks kõige keerulisem küsimustiku koostamise juures oli see, et ma ei saanud kasutada samu küsimusi, mis minu lõputöös, sest kursusekaaslased ei ole lapsevanemad (va kaks muidugi, kuid nende lapsed ka veel koolieelikud ei ole ), pidin küsimustiku koostama nii, et arvamused saaksin teada lasteaiaõpetajast lähtudes. Võib-olla sellepärast tuli küsimustik kohmakas, kuid kogemuse võrra rikkam jälle.

Alguses tegin küsimustiku Google Doc'is, kuid seal juhtus mingi apsakas ja ma ei leia enam küsimusi ülesse :) ilmselt see minu kogenematuse viga, tulemusi näen, kuid kui tahaksin küsimust muuta, siis seda enam ei leia.

Kuna oli tarvis teha ka võrdlustabel, siis pean tunnistama, et tegin alguses Connectis küsitluse valmis ja siis hakkasin katsetama eFormularis ja Survey Monkeys. Kõikidele küsimustele võrdlustabelis vastuseid ei leidnud, sest olin süvenenud sellele, kus saab kõige mitmekülgsemalt küsimustiku koostada. Tegin küll Connectis

http://www.connect.ee/uuring/233394327/

kuid lõputöö küsimustiku teen ikkagi ilmselt Survey Monkeys. Mulle meeldis seal see, et sai 15 erineval moel küsimustiku kujundada (valikvastused, tabelid jne). Kindlasti on see jama, et tulemusi ei saa alla laadida exeli formaadis, kuid pole vast hullu.
Connecti juures meeldis mulle samuti see, et see oli eesti keelne, kuid samas eFormular on ju ka ja mõlema puhul võimalus tulemusi alla laadida. (Pigem teen inglisekeelsega kus on rohkem võimalusi, kui lähen lihtsama vastupanu teed :) )

Tabeli täitmisel tekkis mul ikka päris palju probleeme :) kindlasti on see ilmselt tingitud minu arusaamatusest. Nimelt ma osade võrdlusküsimuste puhul ei saanud aru, mida täpselt mõteldud on :) andmete kogumise viisid nt tekitasid segadust, need neli: küsitluste/uurimuste arv, küsimute arv ühes küsitluses, küsimuse liike, maksimaalselt küsimusi uurimuse kohta - tekitasid alguses segadust, mõtlesin ikka päris pikalt, siis läksin mariliisi koduleheküljele ja vaatasin ka mida Kristi V oli kirjutanud ja siis sain aru ja hakkasin otsima informatsiooni. (Mariliis on ikka geenius mulle tundub! - Ilmselt konsulteerin temaga, kus ta vastused sai).

Loodan, et väljendasin ennast piisavalt arusaadavalt :)

Minu e-portfoolio esimene ametlik sissekanne.
Olen Merilin, 23 aastat vana, õpin Tallinna Pedagoogilises Seminari koolieelse lasteasutuse õpetajaks sobitus- ja erirühma kõrvalerialaga viimasel kursusel.
Pärit olen Jõgevamaalt Kivijärvelt.
Tallinnas elan Vana-Pääskülas.

Vabal ajal tõmban hinge, teen käsitööd, käin kinos, vahest spordin...

Kooli kõrvalt olen kolm aastat käinud lapsi hoidmas ja koristamas.

Siia blogisse/e-portfooliosse kirjutan aine "Arvuti lasteaias" raames sissekandeid ja vahest ilmselt ka "Meediakasvatuse" raames midagi huvitavat.

(selle panen endale meeldetuletuseks!)
E-porfooliosse kogutavad materjalid võiks olla ka minu jaoks järgmised:
• Sissekanded, mis peegeldavad Minu õppimise analüüsi sellel kursusel. Mis on
õnnestunud? Mis on ebaõnnestunud? Millised võivad olla põhjused?
• Iseseisvad tööd ning nende loomise reflektsioon. Valiku põhjendused, loomisel
tekkinud probleemid, mõtted praktikas rakendamise võimalustest.
• Lisamaterjalid. Kõik see, mida soovin veel oma e-portfooliosse lisada ning mis annab
lisaväärtust nii Mulle kui teistele kursusel osalejatele.