Küsitluse tulemused ja pisike analüüs...

Vastajaid oli 4 , äitähh neile, kes viitsisid ja leidsid aja :)
Tulemustega võib ja saab tutvuda

http://connect.ee/surveys/results/233394327/

aga mis mina sellest sain?
Sain teada teie mõtted väärtustest, koolivalmidusest ja -katsetest

Teeksin ka lühikese kokkuvõtte siia, mis paistis silma :)

Nimelt väärtused, mida lapses on oluline kasvatada on vastajate arvates eelkõige ausus (4), enesekindlus (2), sõbralikkus (2) ja loovus (2). Pakkusite veel kohusetundlikkust, hoolivust, iseseisvust, aktiivsust, enesekindlust, püsivust, eetilisust, lugupidamist, viisakust ja julgust.



Pilt on võetud http://www.virusafe.co.uk/page.asp?pageidx=43

Vastajate arvates kõige efetiivsem viis lastele väärtusi õpetada on erinevate kirjanduspalade lugemine, kus laps saab ennast kujutada erinevatesse olukordadesse (3), täiskasvanu eeskuju on kõige efektiivsem (3), reeglid peavad paigas olema (3), üks retsensent arvas ka, et väärtusi saab õpetada lapsega pidevalt rääkides. Kõik arvamused olid õiged ka käsud ja keelud õpetavad last.

Kõik retsensendid peavad lapsepõlve väga oluliseks, üks pidas seda oluliseks.

Koolieelikutega oli kokkupuude 75% vastajatest praktikal, 25% vastajatest on töötanud koolieelikutega, oli praktikal ja kodus kasvab koolieelik.

Kõige tähtsamaks pidasid retsensendid intellektuaalset sotsiaalset aspekti, järgnes psühhofüsioloogiline ja mitte nii tähtis koolivalmiduse aspekt on intellektuaalne. Teooria toetab seda vastust, nimelt ongi sotsiaalne aspekt kõige olulisem, mis kujuneb välja eelkoolieas.

Kõige efektiivsem viis lapse koolivalmiduse arendamiseks on retsensentide arvates sünnist saati sobiva keskkonna loomine ja lapsega pidealt suhelda ja tegeleda.

Lasteaias pidasid retsensendid kõige olulisemaks koolivalmiduse aspektidest lähtuvalt, seda, et laps mängib teiste lastega, mitte ainult üksi (100%), laps suudab oodata oma järjekorda tegevustes (100%) ja laps saab hakkama igapäevategevustega (paneb ise riidesse, võtab lahti; sööb iseseisvalt jne.) (100%). Vähem oluliseks pidasid retsensendid, seda, et laps oskaks trükitähtedes soravalt lugeda.

Pooltel vastanutest oli kokkupuude koolieelikute vanematega, kes soovib last eliitkooli panna ja pooltel ei olnud seda kokkupuudet.

Oluliseteks erinevusteks eliit- ja tavakoolidel leidsid retsensendid, et eliitkoolides on rangem kord, rohkem võimalusi seal hulgas ka huvitegevuselt läheuvalt ja lapsed saavad sealt rohkem tähelepanu.

Koolikatseid ei ole nii olulised (5 palli süsteemis 2,5) vastajate arvamusest lähtuvalt.